Riigi riskirahaga spurdib finišisse uus tiim

Arengufondi nõukogus juba 2014. aasta augustis vastu võetud otsus, et investeerimisettevõtte SmartCap tegevus tuleb ümber teha, liikus lõpuks suure sammu edasi, kui SmartCapi juhatuse liikmed Antti Perli ja Mari Vavulski tutvustasid eile reorganiseerimisplaane. Kõige olulisem muutus tähendab, et riik lõpetab SmartCapi kaudu riskikapitali investeeringud otse ettevõtetesse ja raha hakatakse paigutama fondifondi tüüpi mudeli kaudu kiirenditesse.

Veel enne aga toimub oluline muutus senise investeerimistegevuse juhtimises. SmartCapil on kavas anda fondivalitsemine erakätesse, selleks korraldatakse avalik konkurss, mille esialgsetest tingimustest sai eile samuti aimu. Vavulski rõhutas, et põhitingimused ei muutu, muutub üksnes investeeringute juhtimine ehk see isik, kes teeb investeerimisotsuseid. Näiteks tähendab see, et endiselt võib Smartcapi osalus olla maksimaalselt 49% ja edaspidi ei saa fond investeerida üksinda, vastasel juhul oleks tegemist riigiabiga. Perli märkis, et üks olulisemaid muutusi on see, et uus fondivalitseja saab teha investeeringuid ainult olemasolevasse portfelli ega otsi enam uusi ettevõtteid.

Midagi ei erastata

Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe tõdes, et on turuosalisi, kes kahtlevad selles protsessis. “Näiteks endiselt arvatakse, et erastatakse midagi. Tegelikult ei erastata midagi. Majaomanik, kes siiamaani omas kolme haldurit ja palkas need ise, ostab nüüd haldusteenust sisse. See on kõige lihtsam seletus,” tõi Jehe võrdluseks näite kinnisvara valdkonnast.

Jehe rõhutas, et SmartCapi omanikus ja ka ettevõtetes olevate osaluste omanikuks jääb endiselt riik. Muutub ainult meeskond, kelle kaudu investeeringud hakkavad toimuma. Eesti riskikapitaliturg on tema hinnangul teinud tänu SmartCapi tegevusele viimastel aastatel läbi kiire arengu ja riigi roll selles valguses peab muutuma ning keskenduma ainult neile kitsaskohtadele, millega erasektor üksi hakkama ei saa. 

“Me oleme jõudnud turul positsiooni, kus on piisavalt erafondihaldureid, et riigil endal ei ole vaja osutada fondi haldusteenust. Erahaldur vähendaks riske ja haldusteenus on parem, kuna haldur on rohkem motiveeritud,” selgitas Jehe, viidates, et erafondihalduri üks eeldusi on oma osalus investeeringutes. Tema hinnangul muutub investeerimistegevus lihtsalt märksa efektiivsemaks.

Turu muutustele viitas ka Vavulski. “Olukorras, kus turg on jõudnud uude arengufaasi, lõpetab riik otseinvesteeringud ettevõtetesse. Selle asemel plaanime investeerida vähemalt kolme erakapitalil põhinevasse ärikiirendisse, mis keskenduvad just esimesi samme tegevate ettevõtete finantseerimisele,“ selgitas ta.

Jehe sõnul on arusaadav, et nii kaasinvestoritel kui ka portfelliettevõtetel on uue olukorra ees hirm – see on nagu ülemuse vahetus töökohas. Ta viitas, et on ka juttu olnud, et kui riik juba tahab investeeringute haldamisest loobuda, miks mitte exit’eid teha ehk kõik osalused müüa. “Neli aastat on fondi lõpuni jäänud, see on spurt enne finišit, kui tuleb ettevõtetele tagada kiire kasv ja hakata parimal viisil exit’eid ette valmistama. Kõige magusamas kasvufaasis on mõttetu exit’eid teha,” rääkis Jehe. Praegu on eesmärk saada investeeringutest maksimaalselt palju raha tagasi, et suunata see lähiaastail alustavatesse kiirenditesse. Ka KredExi juht Lehar Kütt märkis, et teiste omanike ja ettevõtete huvi peaks olema see, et ettevõtte väärtus oleks maksimaalne.

Selleks, et kogu protsess oleks võimalikult läbipaistev ja kõigil võrdsed võimalused, on partnerina kaasatud Euroopa Investeerimispank (EIB), kes on Eestiga varemgi koostööd teinud. Kütt märkis, et EIB juures on oluline eelkõige see, et neil on Euroopas kõige rohkem kogemusi selles vallas ja nad tunnevad ka Eestit hästi.

Otsitakse parimaid

EIB aitab ette valmistada konkursi tingimusi ja paneb lõpuks kokku ka komisjoni, kes teeb kandideerijate seast valiku. Jehe sõnul vaadatakse sel puhul fondihaldurite track record’it – see tähendab mineviku tööd, kogemusi ja mida ta teinud on. “See on fondihaldusmaailmas kõige väärtuslikum asi üldse,” sõnas ta ja rõhutas, et nende huvi on saada kandideerima kõik hea track record’iga fondivalitsejad.

SmartCapi juhtide selgitusel on tegevused planeeritud selliselt, et juunis kuulutatakse välja lõplike tingimustega konkurss erafondihalduri leidmiseks, septembri lõpuks loodetakse, et uus haldur on olemas. Seejärel on aega kolm kuud, et luua uus fond SmartCapi seniste fondide Early Fund I ja Early Fund II varadest. Selleks ajaks on lootus, et riigikogus on tehtud vajalik seadusemuudatus ja ASi SmartCap saab liigutada Arengufondi haldusalast KredExi alla.